puts9

Kas oled endast väljas või lihtsalt segi mees, Su unenäod pole märjad vaid hoopis verised. Tood alati esile kõiges kõik halva, Viha valasid võites oma karma. Tulevikku karda kõik ei möödu nii kergelt, Au omale anna kui koju jõuad ohutult ja tervelt. Sa ei tea mind, sa ei tea mu inimesi, su peal hind, metsa vean su ligimesi. Nad vigisesid kui põrsad tapahooajal, piinasin kuni nad hakkasid roojama. külma ega sooja ma sellest ei tunne, kohtud oma loojaga seletand neile tunde. Jalgade alt kadunud on stabiilne maapind, Enda jaoks olen juba kolm korda salve laadind. Depressioon on maalin'd järgmised teekonnad, Kas saan alustada uuesti ja proovida veel korra. Sel küsimusel olla võib mitu erinevat tähendust, Kas uus valik siin või tunnen koljul revolvri lähedust. Vähem usk mind iga päevaga aina aitab, On aeg imeks või jumala tähtsusetuses taipad. Tunnen et elu päevi raiskan, on aeg muutusteks. Valin uue alguse päästiku viimast korda puutudes. Keerdtrepil maas, Verd lekib taas, Pähelöödud vaas, Järjekordselt jumal andestas, pead rumal langetas, Süükoormat kandes taas, Kas võimaluse miskit andes saaks. Kuid ei midagi pead asjaga leppima, Et teaks probleemid ei saa õhust tekkida, Kui pole sinu asi pole mõtet vehkida. Ehtida end võid kõikide suurte tegudega, Kuni su juhuslik õnn ei võta vedu enam. Äkki joppab hoopis temal ja sa kukud, Lesid haiglas ning ta ümber vaid trellid ja lukud. Koomas tukud mitu aastat teistel lootus surnud, Terve pere ümbritseb sinu tõttu valu ja kurbus. Ning kui su silm lõplikult sulgus kindlasti ei mõistnud, Et elul on muu tähendus see pole vaid võistlus. Su õde lõikus end tänu matustel meenunud mälestusele. Isa eemaldus kaotades usu perekonna lähedusele. Vastamata su surma tähendusele järgis ka su ema sind hauda. Enam ta Keerdtrepil maas, Verd lekib taas, Pähelöödud vaas, Järjekordselt jumal andestas, pead rumal langetas, Süükoormat kandes taas, Kas võimaluse miskit andes saaks. Kuid ei midagi pead asjaga leppima, Et teaks probleemid ei saa tühjusest tekkida, Rusikatega pole mõtet niisama vehkida, Mõista et su elu ei jää igaveseks kehtima. Ehtida võid end kõikide oma tegudega, Kuni su juhuslik õnn ei võta vedu enam. Äkki veab hoopis temal ja sa kukud, Lesid haiglas ja teda ümbritsevad trellid ja lukud. Koomas tukud mitu aastat teistel lootus surnud, Terve pere ümbritseb sinu tõttu valu ja kurbus. Su silm lõplikult sulgus siis kindlasti ei mõistnud, Elul on muu tähendus mitte jõuproov või võistlus. Su õde lõikus end tänu matustel meenunud mälestusele. Isa eemaldus kaotades usu perekonna lähedusele. Vastuseta su surma tähendusele järgis ka su ema sind hauda. Enam ta ei kata lauda su 5 aastasele vennale, Sa rikkusid ka teiste elud mitte ei teinud vaid haiget iseendale. Lennates pilvelõhkujast alla kisab su tüdruk et ma tulen kallis, Aga nemad satuvad paremasse paika ning sina ole põrguks valmis