(HOOK — räägi rahulikult, sarkastiliselt, täpselt nagu sa oleks väsinud kõigest)

(HOOK — räägi rahulikult, sarkastiliselt, täpselt nagu sa oleks väsinud kõigest) Tänav täis paska, narkarid siruli, Vanamutid maksimas, “nahhui nahhui” viril viisi, “Bļaad, što za nahhui, davai davai,” Kui vaja, saavad lõuga, kuradi nahhui mutid, ai-ai. (VERSE 1 — räägid aeglaselt, tänava tooniga, hästi karmilt) Parakas tossab, süstlad vedelevad pargis, Üks tõmbleb maas, teine räägib mardis, Diiler istub pingil, kaal töötab, Mentid sõidavad mööda — nad juba teavad, et siin keeb keetav. Kuradi mutt karjub kassas: “Što za nahhui, davai, bljääd, vot eto kassaaa?” Vajutab valesid nuppe, mingi “nu vot, nahhui”, Mul süda läheb pahaks, viskan pilgu, “türa, ole vait, mutt, kähku koju!” (HOOK — räägid jälle pohhuistlikult, hästi rahulikult, rõhutatult) Tänav täis paska, narkarid siruli, Vanamutid maksimas, “nahhui nahhui” viril viisi, “Bļaad, što za nahhui, davai davai,” Kui vaja, saavad lõuga, kuradi nahhui mutid, ai-ai. (VERSE 2 — räägid külmalt, otsekoheselt, nagu suva oleks kõikidest) Õhtu langeb, tänav pimedas, Kokaiin lendab käest kätte — “kui palju gramme sa võtad?” Kuskil trepikojas keegi karjub: “Nahhui, davai, bljad!” Siin keegi ei küsi nime, siin kõik teevad, mis tahad. Üks vend visatakse kraavi, pea verine, Mutt karjub: “Što za nahhui, tam kto-to ležit, blyaad!” Mina kõnnin mööda, mul pohhui kõikidest, Elu on sitt, kõik nagunii lõpevad samas kirstus — perses. (HOOK — nüüd juba natuke naerdes, nagu “pohhui küll” tooniga) Tänav täis paska, narkarid siruli, Vanamutid maksimas, “nahhui nahhui” viril viisi, “Bļaad, što za nahhui, davai davai,” Kui vaja, saavad lõuga, kuradi nahhui mutid, ai-ai. (OUTRO — hästi madalalt, sosistades, ohtlikult, nagu sul on suva) Kõik sitas… Narkarid, mutid, venkud, mentid… Kõik üks suur sitt, vend… Ainult parakas veel soojendab mind…