Saatan mind kroonis oma pärijaks, Et keemiaga noori süütuid hingi hävitaks. Tahtejõu läbistaks mõistuse nüristaks, Et nad aineid muust elust ülistaks. Diilereid tülitaks öösiti et täita oma isu, Just minu käsi neid põrgupoole kisub. Vaid tühjus pihus ning mõistus kadund, Arme täis ihu kõik sita ühte elulõiku ladund. Talund kõiksugust piinamist ning valu, Ootad surma vaid et leida lõpuks rahu. Energiavaru lõppeb ja keha on väsind, Pingsalt tõesti terve elu piinad on sind räsind.